Uudised

Eestlaste edu Soomes ei tulene vaid odavamast hinnast

Eesti ehitusala ettevõtete äriedu Soome turul ei tulene vaid odavamast hinnast ega madalamast töötasust, vaid unikaalsest töökorraldusest, kinnitab Maru Betoonitööde juht Taavi Varb Estonian Business Schoolis valminud magistritöös.

Autor Eva Kiisler. Artikkel on avaldatud  esmakordselt www.ehitusuudised.ee 13.08.2021 ja ajakirjas Ehitaja august 2021

Ettevõtluse MBA programmi magistritööna valminud uurimus „Eesti betoonitööde ettevõtete ärimudel konkurentsieelise loojana Soome turul“ tulemusena tegi autor ettepaneku Eesti betoonitööde ettevõtete ärimudeli analüüsiks: konkurentsivõimet on võimalik hoida, tegeledes lisaks tehnilisele innovatsioonile ka ärimudeli uuendamisega.

„Eesti ehitajate Soomes tööl käimist on enamasti ajakirjanduses kajastatud kui suurema palga teenimas käimist ning arutatud nähtuse mõju osaliste elukorraldusele,“ kirjutab Varb, nentides, et samas ei ole uuritud ja analüüsitud üldisemat majanduslikku mõju. Samas on Eesti betoonitööde valdkonna ettevõtted pärast 2007.- 2009. aasta majanduskriisi kasvatanud oluliselt Soomes turumahtu ja kindlustanud märkimisväärse turupositsiooni.

Vaja uusi konkurentsieeliseid

Eesti betoonitööde aastasest 240-miljoni eurosest turumahust poole moodustab eksport. Teist sama palju teostatakse töid Soomes registreeritud Eesti päritolu ettevõtete kaudu.

Eesti betooniettevõtete konkurentsieelisteks on olnud töömeeste Soome miinimumnõuetele vastav palk, mis on siiski Eestis makstavast 1,5 – 2 korda kõrgem, aga Soomes väljakujunenust madalam.

Olümpiastaadion Helsingis

„Teine suurem eelis võrreldes kohalike ettevõtetega on ajagraafikus püsimise kindlus või isegi lühemad tööde teostamise tähtajad, mis on saavutatud tänu töömeeste valmisolekule teha lähetuses olles pikemaid tööpäevi,“ kirjutab Varb.

Samas lisab ta: „Et aga aina rohkem Eestist pärit töötajaid on Soomes tööl juba aastaid ja seetõttu liitunud ka kohaliku ametiühinguga, ollakse teadlikumad ja osatakse küsida oma Soome kolleegidega samaväärset töötasu. Harvad pole juhud, kus pärast pikemat aega Soomes töötamist asutakse sinna ka elama ja eeldatakse Soome töötajatega samaväärseid töötingimusi.“

Seega on senised eelised ennast ammendamas ja jätkuva edu kindlustamiseks on vaja leida uusi konkurentsieeliseid.

Eesti Betooniühing tunnustas magistritööd 2020. aasta üliõpilaspreemiate konkursil äramärkimisega.

Teadvustamatud eelised Soome turul

Uurimistöö käigus viis Varb läbi poolstruktureeritud intervjuud Eesti betooniettevõtete juhtide ja Soome peatöövõtjatest tellijatega ning koostas erinevate turgude ja ettevõtete põhjal valdkonna üldistatud ärimudeli lõuendid.

Uurimistöö käigus selgus, et Eesti betoonitööde ettevõtted ise ja Soome peatöövõtjatest tellijad ei käsitle tekkinud olukorda, kus ühes kitsas ehitussektoris on teisest riigist pärit ettevõtetel kujunenud märkimisväärne turupositsioon, kuidagi ajutisena, vaid Eesti ettevõtted käsitlevad Soomet koduturuna ning Soome tellijatele tähendab betoonitööde ettevõtte Eesti päritolu teatud usalduse, kvaliteedi ja tähtaja tagamise kindluse garantiid.

Tööst selgus, et kuigi üldistatult ei ole olulist erinevust Eesti ja Soome betoonitööde ettevõtete vahel, on Eestis levinud ärimudel siiski olulisel määral erinev Soomes välja kujunenust ning see on kohati teadvustamatult taganud konkurentsieelise.

„Betoonitööde ettevõtte konkurentsieelised võivad tuleneda mõningal juhul mõne materjali või tehnoloogia unikaalsusest, kuid valdavalt tuleb konkurentsieelis tööjõu efektiivsemast kasutusest ja konkurentidest erinevast töökorraldusest,“ kirjutab Varb. „Kui vaadata betoonitööde eksporti, saab sisuliselt rääkida peamiselt tööjõu ja tööde läbi viimise korraldusalaste teadmiste ekspordist.“

Betoonitööde ettevõtte ärimudel Eestis. Autori koostatud
Peamised partnerid:

  • betoonitarnijad
  • armatuurterase müüjad
  • muud ehitusmaterjalide tarnijad
  • ehitusseadmete rentijad
Põhitegevused:

  • raketise-, armatuuri- ja betoneerimistööd, raudbetoonelementide paigaldus ja monolitiseerimine
Väärtus-pakkumine:

  • soodne hind saavutatakse läbi tööjõu efektiivse kasutamise
  • tööde kvaliteetne ja tähtaegne teostamine
  • mõne põhiressursi või koostööpartneri unikaalsus
Kliendisuhted:

  • referentsid ja maine
Kliendisegment:

  • suured ehituse peatöövõtjad (kontaktiks projektijuhid, hankejuhid)
Põhiressursid:

  • inimressurss: ehitustöölised, töödejuhid
  • oma tehnikapark
    (erineb ettevõtteti)
Kanalid:

  • otsesuhtlus ehituse peatöövõtjatega
  • tuntus läbi referentside
Kulud (5):

  • materjalikulu, ehitustööliste tööjõukulu
Tulud:

  • perioodiliselt makstavad tasud

Fotol Helsingi Music Tower. Peatöövõtja Skanska, Maru Betoonitööd tegi kompleksteenusena kogu karkassi paigalvalu betoonitööd, elementide paigalduse ja monolitiseerimise, teraskonstruktsioonide tööjoonised, tarne ja paigalduse.

Võrreldes Eestit ja Soomet, ütleb Varb kokkuvõtlikult, et tulenevalt Eesti turu väiksemast mahust ja Eestis sügavamalt juurdunud ehitustööde korraldamisest projektijuhtimise meetodil on siin suund laiemat teenust pakkuvate tugevamate alltöövõtjate kujunemisele. Soome ehitusturg seevastu on seni soosinud kitsamatele töölõikudele spetsialiseerunud töövõtjate arengut.

„Eestis jaotatakse betoonitööde töövõtt üldiselt kolmeks: paigalvalu betoonitööd, elementide paigaldus ja põrandatööd. Soomes on valdav töövõtu jaotamine oluliselt detailsemalt, betoonitööde etapid eraldi, ettevalmistus ja põhitööd eraldi armeerimine, raketisetööd, betoneerimine, betoonpindade järeltööd, elementide paigaldus, monolitiseerimine kõik eri ettevõtetelt,“ kirjutab Varb.

Spetsialiseerunud betoonitööde ettevõtte ärimudel Soome turul. Autori koostatud
Peamised partnerid:

  • tehnoloogia või tööriista tarnijad
  • oma töölõigu materjali tarnijad (erineb ettevõtteti)
Põhitegevused:

  • kitsas töölõik armeerimine, raketise töö, elementide paigaldus, monolitiseerimine, tunnelite tööd
Väärtus-pakkumine (1):

  • soodne hind saavutatakse läbi spetsialiseerumise
  • tööde kvaliteetne ja tähtaegne teostamine tänu kitsale valdkonnale
Kliendisuhted:

  • personaalne suhtlus (püsikliendid)
  • ehitus- ja hankejuhtide hankebaasid
Kliendisegment (4):

  • ehituse peatöövõtjad (kontaktiks projektijuhid, hankejuhid)
  • betoonitööde kompleksset teenust pakkuvad töövõtjad
Põhiressursid (3):

  • ehitustöölised,
  • oma tehnikapark
    (erineb ettevõtteti)
Kanalid:

  • otsesuhtlus peatöövõtjatega
  • tuntus läbi referentside, koduleht
Kulud (5):

  • materjalikulu, ehitustööliste tööjõukulu, investeerimiskulu, laovarude soetamine, uudsete lahenduste juurutamise kulud
Tulud (6):

  • perioodipõhine akteerimine teostatud tööde eest

Soome peatöövõtjate hinnangul ei saa selgelt eristada Soome ja Eesti ettevõtteid, kuid saab eristada ettevõtteid, mis on keskendunud mõnele kitsale betoonitööde osale, näiteks armeerimine või monteeritavate elementide monolitiseerimine ning teisalt kompleksteenusena laiemat tervikut teostavad ettevõtteid. Viimaste seas on Eesti taustaga ettevõtete osakaal märgatavalt suurem.

Eesti betoonitööde ettevõtetele tähendab see Soome tellijate kasvavat valmidust kasutada Eestis tavapäraseks kujunenud ärimudelit ja ning Soome tellijatel on usku antud ärimudeli rolli kasvule.

„Eesti betoonitööde ettevõtted on suutnud oma konkurentsieelist kasvatada tänu oma ärimudeli erinevusele – Soome tellijad juba arvestavad Eesti ettevõtetega ja hindavad, et üks ettevõte suudab pakkuda betoonitööde teostamist kogu ulatuses, seda kinnitasid sisuliselt kõik intervjueeritud Soome peatöövõtjate esindajad,“ kinnitab Varb.

„Üheselt nenditi, et võrreldes tavapäraste Soome ettevõtetega saab välja kujunenud nelja-viie eri alltöövõtja asemel tellida tööd ühelt ettevõttelt, nii hoitakse kokku kulusid ja aega omapoolse tööde organiseerimise pealt.“

Samas ei tunnetanud Eesti betoonitööde ettevõtjad oma töökorralduses konkurentsieelist: teenuse komplekssust põhjendati tihti tellija soovi või lihtsalt otstarbekusega.

Intervjuude kokkuvõte: mille poolest erinevad Eesti ja Soome ettevõtted? Autori koostatud
Töövõtjad Tellijad
Kontek Maru Betoonitööd AKR Betoni Nordecon Betoon Conex Fira Hartela SRV Rakennus YIT Rakennus Haahtela Skanska GRK Oy Arkta Efika
Mille poolest erinevad Eesti ja Soome ettevõtted
Laiem teenuse ulatus X X X X X X X X X X X X X X
Paindlikkus erinevate objektide suhtes X X X X X X X X X X X
Töö ja materjali tarne koos X X X X X X X X X
Töödejuhtide tehniline pädevus X X X X X X X X X
Paindlikkus geograafilise asukohta suhtes X X X X X X X X X X
Töödejuhtidel tehniline tugi Eestist X X X X X X X X X X
Kasutame rohkem oma tööjõudu X X X X X X X X X X X X
Projekti haldamise võimekus X X X X X X X X X X X
Suurte objektide tervikliku teostuse võimekus X X X X X X X X X X
IT-lahenduste ja tehnoloogia haldamise võimekus X X X X X X X X X

Teisalt leidsid nii Eesti ettevõtjad kui Soome tellijad, et kitsas spetsialiseerumine võib anda omakorda eelise, kuna võimaldab omahinna alla viia efektiivsuse ja teatud juhtudel ka tehnilise innovatiilisuse kaudu.Intervjueeritud Eesti betoonitööde ettevõtjad leidsid, et pakkudes nii tööjõudu, materjale, seadmeid, abivahendeid ja tööde juhtimist, on kulude risk maandatud läbi laiema teenuste ja tooteportfelli ning hinnakõikumised mõne sisendhinna osas on kaetud teiste komponentide pealt saadava säästuga.

Uurimistöö käigus läbiviidud intervjuudest tuli ka välja, et erinevused kahe riigi ettevõttete töökorraldustes on vähenemas, Soome peatöövõtjaid viivad hankeid läbi suuremate Eesti ettevõtjatele harjumuspäraste tervikutena ning Eestis omakorda on peatöövõtjad hakanud ise tegelema materjalide ostmise ja betoonitööde väiksemateks osadeks jaotamisega, tihti tellides alltöövõtjalt ainult tööjõudu.

Soome peatöövõtjatest intervjueeritud tõid välja, et Soome tellijad ei ole kursis Eesti ettevõtete tegelike võimetega ja eestlastel tasuks ennast oluliselt rohkem ja isegi agressiivsemalt tutvustada.

Uurimistöö tulemused näitavad, et ehkki Eesti ettevõtete hinnangud oma väärtuspakkumiste kohta ei ole Soome peatöövõtjatest tellijate hinnangutest kardinaalselt erinevad, esines lisaks kattuvusele ridamisi nüansse, mis olid teatud punktides täiesti erinevad. Uurimistöö näitab seega sageli esinevat mõlemapoolset möödarääkimist ootuste osas ja kliendi-tellija teineteise mittemõistmist. Sellele vaatamata hindasid Soome peatöövõtjatest tellijad kõrgelt mitmeid väärtusi, mida väärtustasid ka Eesti ettevõtjad ise.

Intervjuude kokkuvõte: mida tellija hindab? Autori koostatud
Töövõtjad Tellijad
Kontek Maru Betoonitööd AKR Betoni Nordecon Betoon Conex Fira Hartela SRV Rakennus YIT Rakennus Haahtela Skanska GRK Oy Arkta Efika
Mida tellija hindab
Töödejuhtide kõrge tehniline tase X X X X X X X X X X
Lahenduste otsimisele keskendumine X X X X X X X X X
Oma tööde läbimõeldud planeerimine X X X X X X X X
Võimekus kiiresti reageerida muudatustele X X X X X X X
Võimekus tagada kiiremad ajagraafikud X X X X X X X X
Paindlikkus X X X X X X X X X X
Oma lahenduste esitamine X X X X X X X X
Teeme pikemad tööpäevad ja töötame nädalavahetuseti X X X X X X X
Võimekus tuua vajadusel  lisa tööjõudu X X X X X X X X
Oma töömehed, mitte alltöövõtjad X X X X X X X X X X X
Kliendikesksus X X X X X X X X X X X  X X X

Autori hinnangul on uurimistöö üks väärtusi, et see näitab selgelt: kuigi turuosalised ei ole ehk kursis majandusteooriate ja vastavate terminitega, on ka ehitussektor käsitletav enamlevinud konkurentsivõime ja ärimudeli raamistikus. Ehitussektoril tasuks oma sektoripõhiseid väljakutseid pidada vähem unikaalseks ning senisest rohkem uurida ja kaardistada probleeme läbi üldise majandus- organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri.

Intervjuude kokkuvõte: Eesti betoonitööde ettevõtete arengupiirkonnad. Autori koostatud
  Töövõtjad Tellijad
  Kontek Maru Betoonitööd AKR Betoni Nordecon Betoon Conex Fira Hartela SRV Rakennus YIT Rakennus Haahtela Skanska GRK Oy Arkta Efika
Mida tuleks arendada                            
Pakkumised selgemaks   X   X   X X  X X   X X X X
Oma võimekuse ja kogemuse selgitamine   X   X X X X X X X   X X
Platsitööde efektiivsust       X X   X   X   X X X X
Kommunikatsiooni X X X X X X X X X X X X X X
Kliendiga koos planeerimist X X X     X   X  X X X X    
Kas teadsid?

Ehitussektoris töötab Eestis ca 50 000 ja Soomes ca 180 000 inimest. Ligikaudu 1/3 Soome ehitustöötajatest on pärit mujalt kui Soomest. Neist omakorda 60-70 % tulevad Eestist.
Allikas: Taavi Varbi magistritöö „Eesti betoonitööde ettevõtete ärimudel konkurentsieelise loojana Soome turul“

PANE TÄHELE!

Taavi Varbi magistritöö „Eesti betoonitööde ettevõtete ärimudel konkurentsieelise loojana Soome turul“ valmis Estonian Business Schooli juhtimise õppetoolis 2020. aastal. Juhendaja oli Anto Liivat.
Eesti Betooniühing tunnustas magistritööd 2020. aasta üliõpilaspreemiate konkursil äramärkimisega.
Uurimistöö ühe osana on valminud ka suuremate Eesti ja Soome betoonitööde ettevõte majandustulemuste võrdlus 2010-2018 ning ülevaade Eesti ja Soome ehitusturu olemuste peamistest erinevustest betoonitööde ettevõtete vaatevinklist.
Kogu magistritööga saad tutvuda siin: https://www.lugeja.ee/record/1957900